Hiljuti võtsin ette ärireisi Vilniusse, et minna kuulama Nobeli majanduspreemia võitja Robert Shilleri mõtteid finantsturgudest. Minu üllatuseks olid Shilleri mõtted üsna sarnased sellele, mida olen turgudest arvanud.

- Investor Toomas käis Robert Shillerit kuulamas.
- Foto: Anti Veermaa
Shiller ütles, et majandus pole täppisteadus, turud pole efektiivsed ning turgude kõikumise taga on inimpsühholoogia, mida juhivad hirm ja ahnus. Ja mis veel huvitavam – Shilleri sõnul ei pruugi ka praeguste aktsiahindade järsu tõusu taga olla keskpankade rahatrükkimine, vaid seesamune inimpsühholoogia, mis muudab muretuks siis, kui aktsiahinnad kerkivad.
Shiller tõi näiteid ajaloost, kus inimpsühholoogia on kaldunud ühest äärmusest teise. Näiteks valdas turge suur rahulolu enne 2008. aasta finantskriisi ja 2000. aastal enne internetimulli lõhkemist.
Praegu minevikuga sarnane olukord
Nobeli majanduspreemia võitja pani mind nende näidetega mõtlema – kõik näib kuidagi nii sarnane olevat praeguse olukorraga. Aktsiahinnad ja turud teevad uusi rekordkõrgeid tippe, investorid näivad rahul olevat, portfellide väärtused kasvavad ning võimalus raha kaotada näib olevat väga väike.
Samuti hakkasin mõtlema, et äkki olen ka ise muutunud liiga muretuks ja rahulolevaks. Portfelli väärtus on kasvanud koos turgude tõusuga ning seetõttu pole pidanud tootluse nimel palju rabelema. Samas, eks ma olengi passiivne investor, kelle parim sõber peakski aeg olema.
Alates 2009. aasta põhjast on turgudel olnud head ajad. Intressimäärad on rekordmadalad, keskpangad elavdavad majandust ning börsiindeksid on jätkanud jõudsalt tõusmist. Investorile on see olnud imeline aeg. Kuid eks siin taga ole olnud ka investorite lootus paremasse homsesse, majanduse taastumisse ning ettevõtete kasumite kasvu. Nagu professor Shiller selle kohta ütles: „Inimesed usuvad seda, mida turg hetkel neile kajastab.“
Ahnus ja eufooria
See tähendab, et praegu domineerivad meil turgudel ahnuse ja eufooria meeleolud. Tegelikult on see kui hüsteeria, mis toitub omaenese edust. Vaadates eelnevate turumullide lõhkemist, siis on igal ühel neist olnud sarnane käekiri. Kui aktsiahinnad hakkavad kukkuma, tabab investoreid šokk, tormatakse müüma. Samal ajal toimub ka eitusfaas, kus tegelikult ei taheta antud olukorraga leppida. Siis tuleb pettumusfaas ning pärast seda mõistavad investorid, et jah, tegelikult olidki ju aktsiad ülehinnatud.
Paraku kipub investoritel olema lühike mälu ning uued mullid on kiired tekkima. Professor Shiller ütles, et tegelikult on raske ära tunda uute mullide teket. Kuid ta tõi esile selle, et kui näiteks meedia hakkab kirjutama kiidulaule kellestki, kes on teeninud enda investeeringutega maagilisi tootlusi, tasuks muutuda ettevaatlikuks.
Seega, ratsionaalne investor ostab aktsiaid siis, kui teised on pettunud ja müüb siis, kui teised on eufoorias ja hüsteerias.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!